OpenBSD- ja FreeBSD-põhised serverid

OpenBSD ning FreeBSD on ühest küljest väga sarnased - nad on mõlemad konservatiivse BSD-Unixi maailma pikaajalised arendused.

Teisest küljest on nad väga erinevad -

• OpenBSD on peamiselt väikeste turvaliste ruuterite kuni väikeste turvaliste serverite maailmas parimad esindajad. Sageli paremad kui selleks häälestatud Linuxi distributsioonid (Alpine, Void).

  OpenBSD on
  • kõige turvalisema tarkvara arendusega --
    • openSSH
    • pledge on süsteemikutsungite (system call) kitsendus
    • unveil on failisüsteemi päringute kitsendus
  • funktsionaalselt lihtsustatud ning väiksusele optimeeritud tarkvara (jookseb nii väikestes ruuterites kui vanades sülearvutites lauaarvutina)
  • kõige laiemalt porditud ühise lähtetekstiga igapäevaselt kasutatav OS (jalanoodiks --
    • 1) Linuxi pordid on väga sageli erinevate ning suletud tekstidega, kus väljalastud eriline riistvara tarkvara jääbki väljalaske aega ning uuendusi + turvaparandus enam ei tule (sest lähtetekst on suletud);
    • 2) väidetavalt suurima porditavusega NetBSD lähtetekst ja programmid on reaalselt igapäevaseks kasutamiseks liialt vigased ning igapäevaselt kasutada ei saa -- lihtsad asjad enamasti lihtsalt ei tööta;
    • 3) reaalsuses on mitme platvormide tugi kõige parem just OpenBSD-l, nt. sparc64, mips64, octeon. Sest teised on toetamise lõpetanud (Linux, FreeBSD); neil lihtsalt pole ressurssi (NetBSD) .)

  Ka on OpenBSD kõigist BSD-dest parema sülearvuti toega. Nii mõnigi kord parema kui Linuxi vastavad distributsioonid (sülekatele spetsialiseerunud: Mint, Manjaro, jne.).

  Kuni 8 GB ja isegi 16 GB (muut)mäluga, kuni 10 Gb võrgukaardiga arvutitel on igapäevaseks kasutuseks mõistlik paigaldada OpenBSD, sest ta on väike, väga lihtne ja ökonoomne.

• FreeBSD on peamiselt suure Laivõrgu liiklusega, aga ka keskmise RAID-toega serverite klassis paremad.

  FreeBSD toetab
  • kvaliteetsemaid 25Gb, 40Gb, 100Gb, 200Gb, 400Gb võrgukaarte ning suletud FreeBSD-haru põhised on ? suured (võrgu-)lülitid.
  • ZFS (Zetabyte File System)
  • kiiremat riistvaralist virtualiseerimist - bhyve (kiirem kui Linuxi kvm)

  Sageli paremad kui selleks häälestatud Linuxi distributsioonid (RedHat, Ubuntu Server, RedHati vabavaraliin - RockOS).

  Alates 32 GB mäluga, 25 Gb võrgukaardiga arvutitest on mõistlik paigaldada FreeBSD, sest ta oskab suuremat mälu kiiremalt ja mõistlikumalt ära kasutada. Ka on suurema mäluga arvutites enamasti rohkem tuumi, mida samuti FreeBSD oskab oluliselt paremini ära kasutada. Enamasti on suuremates arvutites ka rohkem (vanas mõistes) kõvakettaruumi (tänapäeva mõistes ülikiireid suuremahulisi mälukaarte, nagu nvme), mida samuti FreeBSD kasutab suurusjärkudes kiiremini ja kasumlikumalt (failisüsteemil on automaatne räsipõhine veaparandus, logimispõhine veaparandus, ajatõmmiste tugi (snapshotid), liiasuse tugi (RAID) jne.).

Eriti spetsiaalsetel juhtudel võib kaaluda DragonFlyBSD paigaldust, aga seda ainult juhul, kui eriliselt on vaja

• mitmete arvutite omavahelist failisüsteemi suhtlust, andmevoogu, eriti master-slave süsteemis (HAMMER2 tugi);
• on paljude protsessoritega arvuti, eriti mitmepesa-protsessoritoega ning tarkvara vajab väga aktiivselt lõimede/protsesside omavahelist suhtlust või on suur ressursikonkurents;
• kus on vajadus väga paljude erinevate protsesside (üle miljoni) kiiret läbisaamist/suhtlust;
• on palju kiireid nvme-mälukaarte(/kõvakettaid);
• on ainult amd64 platvorm (pole arm64 võimalust)